UUDISED

2011 GT ja Cannondale presentatsioon, Park City, Utah

17-19 juunil toimus Park City suusakeskuses USA-s GT ja Cannondale 2011 mudelite esitlus, mille läbivaks osaks oli testimine.

Vahest kõige suurem üllatus oli, et kui eelnevatel aastatel on maastikuratastele järjest käike juurde tulnud kunagi 21, siis 24, 27 kuni sel aastal tuli Sram välja XX grupiga millel on juba 30 käiku siis järgmiseks aastaks on täielik kannapööre tehtud ja turule tuuakse 2x10 ning odavamatel mudelitel ka 2x9. Ehk siis taga on vastavalt kas 9-ne või kümnene kasett ning ees ainult kaks hammasratast. Kahekümmnest käigust on väidetavalt küllalt, pluss võidetakse kaalus. Etterutates niipalju, et testimise käigus tundus 20 käiku igati piisav olevat.

Cannondale esitles uhkusega oma uut ratta kategooriat – Over Mountain üldlevinud All  Mountaini asemel. Mudeli nimeks Jekyll ja väidetavalt on tegmist praktiliselt olematu torsionaalse läbipaindega, mis parandab oluliselt juhitavust nii tõusudel kui ka langustel. Teine suur uuendus Jeykyll juures oli Foxi poolt spetsiaalselt sellele mudelile arendatud kahesilindriline lenksult juhitav tagaamort. Üks silinder töötab tõusudel ja laskumisteks lülitatakse ümber laskumissilindrile, mis muudab vedrustuse oluliselt pehmemaks. Jekylli tipp mudel kaalub kõigest pisut üle 10 kg. Mida sellise kaalu saavutamine tähendab selgub hinnasildilt.

GT kollektsioon jättis väga hea ja värske mulje. Palju rõõmsalt kriiskavaid värvitoone ning hästi arusaadav ja konkreetne mudelite valik. 2011 lisandub täiesti uus mägirattasari Karakoram mille kõigil kolmel mudelil on 29 tollised rattad. 29” mudeleid on ka Zaskarite seerias, mis selle lisaks saab täiendust kahe soodsama hinnaklassi mudeli Compe ja Sport mudeliga. Zaskarite puhul on oluline ka see, et tuginedes oma pea 15 aastasele kogemusel süsinikraamide valmistamisel kaotavd niigi kerged ja ülijäigad Zaskar raamid järgmiseks aastaks veelgi 300 grammi. Väga hea nägi välja ka uus maanteratste seeria ning loomulikult GT “pärand” BMX.

Testimine

Maastik oli sõnulseletamatult fantastiline. Kõrgust merepinnast kolme kilomeetri kanti ning tipud ja kohati ka rajad veel lumised.

Ülesse läksime üldiselt gondeltõstukiga ja ühel päeval viis tooltõstuk sealt veel edasi.

Rajad olid unelmate “single trailid” mille paiguti lapse pea suurused kivid ning mis läksid tihti risti üle väga järskude nõlvade nii, et pilku rajalt kõrvale ei pöörata õieti ei kannatanud. Oleks seal lenksu ristilöönud oleks maandumiseni tükk aega kulunud....

Kiiremad laskumised kestsid kiirete alamäe ratstega vähemalt pool tundi suurema ringiga kulgevate radade läbimiseks võis kuluda tund või rohkem. Kolme päeva jooksul sai proovitu kolme Cannondale ja kahte GT tippmudelitest. Esimesel päeval kui pikkast reisist ja ajavahest tunne veel suhteliselt nigel oli alustasin tuttava GT Marathon Teamiga. Täissüsinik, täis XTR ja loomulikult topeltamordiga. Kõik oli timm kuid tõstukiga üles minnes avaldasid inglased arvamust, et see ratas on riskante valik. Ja tuleb tunnistada, et laskumistel selgus kohe, et neil oli tuline õigus. 100mm amordikäiku oli nende laskumiset jaoks selgelt vähe.

Järgmisel päeval oli suur soov Cannondale uusi mudeleid proovida aga kahjuks oli kõik USA diileritele reserveeritud. Poolvägisi õnnestus siiski Flash 1 hardtrail krabada. See on järgmine mudel maailmakergemaist maastikuratast Flash Ultimatest mille kaaluks 7,6 kg! Flash 1-ga oli mäkke pedaalimine lausa nauding.

Üks pooletunnine tõus ja siis alla tagasi ning edasi juba GT peale. Seekord mudeliks Force. Peab tunnistama, et täielik eufooria saabus kui Forcega esimesel laskumiseni jõudsin. Kuid ka tõusudel toimis see xc rattaks kvalitseeruv bike fantastiliselt. Pidamine oli perfektne ning tagaratas ei libisenud kordagi ka kõige aeglasematel tõusudel. Super. Laskumised olid aga tase omaette. Eelmise päeva Marathoni kiirused ei kannatanud mingit kriitikat. Täielik nauding. Puhast sõiduaega tuli pea kolm tundi ning pulls pidevalt naudingust ja loomulikult ka õhukesest õhust 170-180 kandis. Viimasel päeval õnnestus lõpuks küüned taha saada Factory Scalpellile. Tegemist on maailma kergeima topeltamordiga xc võistlusrattaga mis on omaklassi kergeim kaaludes 8,5kg. Selgelt maailmatippklassist on ka hind mida koguneb 8500EUR.

Üli mõnus ratas sellisetl radadel sõitmiseks – eriti tõusudel kuigi laskumised olid väsitavad. Ilmselt olime amortidesse liigselt õhku pannud ning ka sadulat ei saanud ilma võtmet allapoole lasta nii, et selle ratta suurimad plussid ilmnesid järskudel tõusudel. Kui lõpuks Factory Scalpelliga alla jõudsin oli tagumine aeg Jekyllile küüned taha saada. Praktiliselt tuli see mudel jõuga endale krabada ja siis enam mitte lahti lasta.

Aga soovitud L suurust siiski ei saanud – hoidsin seda juba kindlalt käes kuid organiseerijad vahetasid selle siiski M suuruse vastu. Midagi oli siiski valesti, võibolla oli eelmisest päevast lihtsalt korralik väsimus kuid alamägi meeletut kaiffi ei tekitanud. Saatuslikke faktoreid võis olla enamgi – ilmselt mõjutas siiski väiksem raamimõõt, kummirõhud jne.

Ülihaibitud Jeykylli pidamine jäi siiski GT Forcele alla – tagaratas lõi tühja juba ka mitte väga järskudel tõusudel kuigi kummirõhku nagu peatselt selgus oli pigem vähe. Sõnaga Jeykylliga õnnestus laskuda kõigerohkme pool miili suhteliselt lauget kuid see eest kivist rada kui tagakumm läks. Suhteliselt kehv olukord. Tõstukini tagasi jalutada oleks vähemalt pool tundi olnud ja alla kes teab kui kaua. Üks tagavara kumm oli kaasas ja möödasõitnud inglaselt sai tööriistada millega ratas kätte saada. Pumpa polnud ja balooniga kummi väga täis ei saanud. Otsustasin rahulikult alla sõita aga katsu sellisel rajal rahu säilitada. Ikka tuli käiku anda ja kaua polnud vaja oodata – järgmisel kivisel lõikul käis pauk ja mõlemad kummid läksid korraga. Sellel laskumisel siis 3 tühja kummi. Pole paha. Järgnes pooletunnine jalutuskäik alla.

Ratast ära andes tõdesin, et “out of luck” kolm päeva ootamist, et Jeykylli proovida ja siis esimesel laskumisel kohe kolm tühja kummi. Cannondale mehed aga olid ülilahked. Kiiresti vahetati uued kummid ja jõudsin veel korra üles ennem kui tõstuk kinni pandi. Kokkuvõtteks siis niipalju, et parim sõidupäev ja nauding oli vaieldamatult GT Force, mis toimis fantastiliselt laskumistel ning omas suurepärast pidamist tõusudel. Mäkketõusu auhinnad läkisd tänud ülikergele kaalule kindlasti Cannondaledale ja minu eelistus siiski nii tehnilistel radadel kindlasti kahe amordiga Scalpellile.

“Earn your wings!” aga sellest juba edaspidi!